Sülearvutite ja tahvelarvutite kasutamine õppetundides, koolitustel või testimiseks muutub keerukamaks, kui seadmeid on üle kümne. Sellisel juhul tuleb läbi mõelda nende ladustamine, laadimine ning võimalusel ka mugav teiseldamine ühest ruumist teise.
Valikut tehes tasub arvestada nii eelarve kui ka kasutusmugavusega. Soovitame esmalt keskenduda mugavusele, sest seade on igapäevases kasutuses 5-8 aasta välte.
Millest alustada?
Alustada tasub vajaduste kaardistamisest – mõelge, kes ja millisel eesmärgil seadet kasutavad.
Hinnake liikuvuse vajadust
Arvestage kasutajate vajadusi, kes hakkavad kasutama mobiilse klassiruumi seadmeid koos laadimiskäru või -kapiga. Valiku tegemisel küsige endalt: kas tunnid toimuvad alati samas kohas? Kui jah, sobib paremini statsionaarne laadimiskapp. Kui kappil ei ole püsivat asukohta ja selle paigutus on vaid ajutine, tasub eelistada laadimiskäru.
Kas põhifunktsioon on nutikas laadimine või hoiustamine?
See parameeter mõjutab nii eelarvet kui ka mürataset. Jahutusventilaatorid võivad paigalduskohas tekitada täiendavat müra. Kui eesmärk on tsentraliseeritud seadmete hoiustamine, valitakse sageli eelarvesõbralikumad mudelid, mis kasutavad seadmetega kaasasolevaod toiteallikaid. Need toiteallikad on tavaliselt paigaldatud kappi ja nende välja võtmine ei ole alati kiire tegevus.
Oluline on hinnata, kui kaua seade töötab ainult akul. Näiteks, kui aku kestab 4,5 tundi, saab planeerida kaks 1,5-tunnilist loengut või neli akadeemilise tundi koos vahetundidega. Seadmed on sel juhul kasutusvalmis. Pikema tööaja korral saab seadmed pausi ajaks kappi laadima panna, et need oleksid järgmise kasutuskorra jaoks valmis.
Mugavam lahendus on kasutada nutika toitega kappi, mis võimaldab seadmeid laadida ka tööpäeva jooksul. Kui aku tase langeb alla 20%, saab seadmeid ühendada tavatoiteallikaga. Selleks võib osutada vajalikuks pikendusjuhtme soetamine või töökohtade varustamine 220V ühendustega.
Ökonoomne lahendus
Ökonoomse lahendusena kasutatakse teisaldatavat laadimiskäru, mis on sisseehitatud pikendusjuhtmega. Pikendusjuhtmel on tavaliselt kaitsmed, mis lülituvad välja, kui koormus põhjustab ülekuumenemist. Sellised kapid sisaldavad ka toiteallikate õhkjahutust, mistõttu tuleb laadimise ajal jälgida, et müra ei segaks teisi. Näiteks võib tööpäeva lõpus panna sülearvutid kappi laadima, kui ruum on tühi, ja hommikul lülitab esimene saabunu ühe nupuvajutusega kõigi seadmete laadimise välja.
Saadaval on erinevaid mudeleid. Ökonoomsed lahendused ei sisalda nutikaid laadimismooduleid ega temperatuuriandureid. Parimal juhul saab jahutusventilaatorid eraldi nupuga välja lülitada, kuid see ei ole nutiseadmete akudele kasulik – eriti kevadeti päikesepoolsetes ruumides, kus temperatuur võib tõusta üle 30 kraadi. Laetavad toiteallikad soojendavad ruumi õhku ning ventilaatoreid mitte kasutades võib see negatiivselt mõjutada nutiseadmete akude vastupidavust.
Sisseehitatud intelligentse toiteallikaga kapp
Võimalik on valida süsteem, kus ventilaatoritega sundõhkjahutus puudub. Sellisel juhul tuleb arvestada, et ruumis, kus kapp asub, oleks toimiv kliimaseade. Sellise lahenduse eeliseks on turvalisus: kui juhe hakkab üle kuumenema, piirab süsteem automaatselt tarbimist.
Saadaval on erinevad laadimisalgoritmid. Kui toitevõrk ebaõnnestub, kohandab kontroller tarbimist vastavalt saadaolevale võimsusele. Sel juhul laetakse kõiki seadmeid korraga, kuid laadimisaeg pikeneb. Sarnases olukorras eelarvesüsteemis lülituksid kaitsmed välja ja need tuleks välja vahetada.
Nutitoitega kapp võib kasutada ka süsteemi, mis piirab korraga laetavate seadmete arvu. Seade arvutab maksimaalse laadimisvõimsuse põhjal, mitu seadet saab korraga laadida, ning pärast nende täislaadimist alustab automaatselt järgmiste seadmete laadimist. PowerTechnologies kasutab Intelli-Sense’i nutikat laadimissüsteemi, mis on loodud seadmete tõhusamaks laadimiseks. Süsteem tuvastab, millised seadmed vajavad esmalt laadimist, ning tasakaalustab laadimise, et kõik seadmed jõuaksid 100% laetuse tasemeni.
Millise suurusega kapp valida?
Kapi suurus sõltub seadmete arvust, nende mõõtmetest, ergonoomikast, võimsusest, ühenduse tüübist ja olemasolevast elektriinfrastruktuurist. Alustuseks vaadake seadmete mudeleid ja võrrelge nende mõõtmeid spetsifikatsioonide järgi. Mõned laadimiskärud on mõeldud teatud tüüpi seadmetele, näiteks tahvelarvutitele (nt iPadid) või HP Chromebook 14-le (kuni 14 tolli). Kontrollige, et kapp ühilduks teie seadmete suuruse ja porditüüpidega, näiteks USB-C, Lightning või vahelduvvooluadapteritega. USB-C laadimiskärud on tänu oma mitmekülgsusele ja kiirele laadimisele järjest populaarsemad. Adapterid võimaldavad USB-C toitehaldussüsteemiga laadimiskärusid kohandada, näiteks Lenovo sülearvutite laadimiseks, millel on spetsiaalne toitepistik.
Selles etapis tasub üles märkida iga sülearvuti või tahvelarvuti mudel, laadimise tüüp ja mõõtmed. Nende andmete põhjal saab hinnata energiatarbimist laadimise ajal. Intelligentsete toitehaldussüsteemidega laadimiskärude puhul kontrollige, kas on võimalik valida järjestikuse või tsüklilise laadimisrežiimi vahel. Samuti tasub jälgida, kas kapp või seade näitab täislaadimise olekut – see teeb selgeks, kas laadimine on käimas või lõppenud. Mõnikord ei ole see vajalik, kuna seadmel endal on sisseehitatud indikaator. Näiteks Lenovo Thinkpadi sülearvutitel näitab LED-valgus korpuse kõrval olekut: valge – aku on täielikult täis, oranž – laadimine on pooleli.
Kontrollige ka, kas nutikatel toitehaldussüsteemidel on funktsioon, mis lülitab toite välja, kui aku on täis. Olenevalt seadme mudelist saab selle lahendada seadmesse sisseehitatud kontrolleriga või, kui kontrollerit pole, laadimissüsteemi tasemel.
PowerTechnologies’i intelligentsed juhtimissüsteemid lahendavad need küsimused täielikult. Lisaks võimaldavad IoT-märgisega mudelid jälgida laadimisolekut ja kapi temperatuuri kaugjuhtimise teel. Kui valitakse eelarvekapp ilma toitehaldussüsteemita, tuleks kindlasti konsulteerida elektrikuga, kes vastutab elektrivõrgu eest või selle projekteerimise eest. Elektrik saab hinnata pistikupesa koormust, kaitselülitite sobivust ja juhtmete läbimõõtu ning vajadusel teha ettepanekuid parandusteks.
Seadmete arv kapis
Hinnake, mitu seadet peaks kappi mahtuma. Tavalise laadimiskäru mahutavus on 10–40 seadet. Arvestage ka tulevaste vajadustega, et kapp ei jääks liiga kiiresti väikeseks. Näiteks, kui klassiruumis on tavaliselt 24 õpilast, otsustavad koolid sageli riskide vähendamiseks osta kaks ratastel kappi. Need võimaldavad ühenduda erinevate toitepunktidega.
Kõige sagedamini on kapid mõeldud 15 või 30 seadme jaoks. Levinud mudelid mahutavad 16, 24, 36 või 40 seadet. Seadmete arv kapis sõltub otseselt kappi paigutatud seadmete füüsilisest suurusest. Seetõttu tuleks võrrelda seadmete mõõtmeid ja vastavaid riiuleid spetsifikatsioonide järgi. Sülearvuti diagonaali suurus ei pruugi alati vastata laadimiskäru mudelile – näiteks 16-tolline sülearvuti võib oma mõõtmete tõttu sobida kappidesse, mis on mõeldud kuni 15,6-tollistele seadmetele.
Valige sobivaim seade ja riiul, et kapi kaal oleks võimalikult väike, mis omakorda hõlbustab selle liigutamist.
Seadmete paigutamine kappi
Seadmete paigutus kappi võib olla vertikaalne või horisontaalne. Horisontaalset paigutust kasutatakse sagedamini piiratud ruumi korral, näiteks kui kapis on 24 seadet, igaüks omal riiulil. Sellisel juhul tuleb alumiselt riiulilt seadme võtmiseks kükitada ja ülemiselt riiulilt sirutada. Kui kehtestada reegel, et õpilased võtavad seadmed ise kapist ja tagastavad need samasse kohta, ei tekita see tavaliselt suuri ebamugavusi. Vastasel juhul võib vertikaalne paigutus olla mugavam.
Sama kehtib väljatõmmatavate riiulite kohta. Kui iga riiul on väljatõmmatav, suurendab see kapi kogukaalu. See on ergonoomilisem, kui kogu kapp on vertikaalse ladustamise korral väljatõmmatav. Selliseid sektsioone on kaks, mis asuvad üksteise kohal. Riiulite vahelised vahed on kas fikseeritud või reguleeritavad. Reguleeritavad riiulid pakuvad paindlikkust erineva suurusega seadmete jaoks.
Eelarvemudelite toiteadapterite paigutus vajab eraldi tähelepanu. Mõnel mudelil asuvad ühenduspunktid (pistikupesadega pikendusjuhe) ukse vastasküljel, näiteks parema uksehingega. Kui adaptereid paigaldatakse vaid ühe korra kogu kasutusea jooksul, on mugav, kui ühenduspunktid on ukse vastasküljel. Kui adaptereid tuleb aeg-ajalt eemaldada, on praktilisem, kui ühenduspunktid ja seadmed asuvad samal küljel, näiteks vasakul, kuhu pääseb ühe ukse kaudu.
Kaablite haldamine
Valige kapimudelid, mis on varustatud kaablihalduse korraldajatega. Nutikad klambrid või kanalid aitavad vältida kaablite sassi minekut, isegi kui kapp sisaldab väljatõmmatavaid riiuleid või panipaiku.
Manööverdusvõime
Laadimiskärude liikuvust ja manööverdusvõimet võivad piirata uste läved, ukseavade laius ja hoones olevate liftide suurus.
Rattad
Liigutatavad laadimiskärud on ratastel. Ohutusreeglite järgi on need varustatud piduritega. On hea, kui rataste ja telje kinnitamise pöördmehhanism on valmistatud terasest. Võimalusel tehke proov, liigutades laadimiskäru vähemalt pool meetrit mõlemale poole, et hinnata vajaliku pingutuse suurust. Pidage meeles, et seadmete paigutamisel muutub käru raskemaks. Näiteks, kui mahutavus on 24 seadet ja iga sülearvuti kaalub 1,8 kg, võib laadimiskäru koos toiteallikatega kaaluda kuni 43,2 kg. See mõjutab käru liigutamise lihtsust ja vajaliku jõu suurust. Mõelge ka, kui kaugele tuleb käru viia ning kui palju aega ja füüsilist pingutust see nõuab.
Tasub kontrollida rataste läbimõõtu – soovitatav on vähemalt 10 cm, sest suuremad rattad liiguvad kergemini ja ületavad ukseavad ilma tõmblusteta. Kontrollige, et ratta keskosa, kus see toetub teljele, oleks tugevdatud – eelistatav on massiivne laager. Samuti pöörake tähelepanu rataste materjalile, näiteks polüuretaanile või kummile, sest see mõjutab nii põrandakate kaitset kui ka seda, kui vaikselt rattad veerevad.
Käepidemed
Kas käepidemed on mõlemal küljel või ainult ühel? Kas need on korpusesse integreeritud või väljapoole ulatuvad? Arvestage koridori laiust, ridade vahelist kaugust ja manööverdamisvõimalusi ruumis – sageli tuleb teha kompromiss. Valik sõltub ka ratastest ja sellest, kui kergesti laadimiskäru liigutada saab. Visuaalselt näevad paremad välja käepidemed, mis ei ulatu korpusest kaugemale, kuid kui rattaid on ökonoomsed ja vajavad rohkem pingutust, võib liigutamine olla lihtsam väljast ulatuvate käepidemetega.
Mõned müüjad pakuvad standardvarustuses ühte käepidet, kuid soovi korral on võimalik lisada ka teine. Otsus, kas paigaldada kaks käepidet, sõltub laadimiskäru parkimiskohast, lifti suurusest ja koridori laiusest.
Uksed
Pöörake tähelepanu uksehingede mehhanismile. Mugavam on variant, kus hing võimaldab uksel avaneda 270 kraadi, ulatudes korpuse seinast kaugemale.
Ohutus
Mis juhtub, kui seadmed võivad ilma vastutava isiku (nt õpetaja) kohalolekuta kahjustuda või neid varastatakse? Sellisel juhul tuleb valida sobiv lukustusmehhanism. Levinumad võimalused on:
A) koodiga, nii mehaanilised kui ka elektroonilised lukud klaviatuuriga
B) füüsilise võtmega
C) kaardi teel, proximity-kaartidega vanade süsteemide ja NFC-kaartidega uute süsteemide puhul
Lukustuse valik sõltub riskianalüüsist ja sellega seotud kodukorrast.
Võtmega lukku kasutades tuleks arvestada, et odavamate lukkude puhul võib ukse ja korpuse sobivus vajada kohandamist, et ukse sulgemine toimuks probleemideta. Standardvarustusse kuulub tavaliselt kaks võtit. Iga kapile või laadimiskärule tuleb määrata identifitseerimisnumber, mis kinnitatakse võtmehoidjale. Selle registri pidamine tagab, et võtmete kadumise korral saab olukorda kiiresti tuvastada.
Pöörake tähelepanu lukustussüsteemile. Enamikul juhtudel saab ukse sulgeda ka ilma võtmeta ning võti on vajalik ainult avamiseks või lõplikuks lukustamiseks. Mõnedel lukkudel tuleb aga ukse avamiseks või sulgemiseks võti alati sisestada. Esimese lahenduse eelis on see, et saate ukse hõlpsalt sulgeda ning käru ilma võtmeta liigutada. Samuti saab ukse hiljem võtmeta avada, kuid õhtul on võimalik see kindlalt sulgeda pikaajaliseks hoiustamiseks. Teine lahendus, kus võtit ei kasutata, ei võimalda ust sulgeda ega avada. Mõnedel käru ustel on aga olemas spetsiaalsed aasad tabaluku jaoks – see on hea lahendus neile, kes eelistavad vältida võtmete kaasaskandmist või kardavad neid kaotada. Müüjalt saate osta nii kombineeritud luku kui ka võtmega luku.
Kaardiga lukustamine võimaldab juurdepääsu logimist: selle abil saab täpselt tuvastada, kes ja millal ust avas, ning hallata juurdepääse samamoodi nagu teiste kontoriuste puhul. Tasub arvestada, et vanema põlvkonna 125 kHz proximity-kaardid on kergemini kopeeritavad kui uuemad, krüpteeritud NFC-lahendused.
Kaardilukk üksi turvalisust ei taga — selle tõhusus sõltub reeglitest (näiteks nõudest tagastada seadmed kohe pärast kasutamist) ning täiendavatest meetmetest. Turvakaamerad, mille vaateväli hõlmab nii laadimiskapi või laadimiskäru parkimiskohta kui ka ruumi sisse- ja väljapääse, toetavad reeglite täitmist ja aitavad riske vähendada.
Esteetika ja disain
Laadimiskäru valikul tasub seada esikohale turvalisuse ja töökindluse. Kallite seadmete kaitsmine on esmatähtis, eriti avalikus keskkonnas. Korpuse materjal peab olema piisavalt vastupidav, et taluda volitamata sekkumiskatseid. Samuti ei tohiks lukustussüsteem olla pelgalt dekoratiivne, vaid peab tagama reaalse turvalisuse.
Olulist rolli mängib ka ventilatsioon, mis hoiab seadmeid laadimise ajal ülekuumenemise eest. Kontrollige, kas korpusel on perforeeritud paneelid, mis tagavad piisava õhuvoolu. Samuti peaks käru kasutamine olema võimalikult mugav: väljatõmmatavad riiulid ja laialt avanevad uksed lihtsustavad seadmete paigutamist ning eemaldamist, säästes nii aega kui ka vaeva.
Kliendikeskses või professionaalses keskkonnas tasub eelistada laadimiskäru, mille disain on kaasaegne ja visuaalselt meeldiv ning mis sobitub ruumi interjööriga. Korpuse värviviimistluses on praktiline valida poolmatt pind – see peidab paremini sõrmejälgi ja on kergesti puhastatav.
Lisaks tasub kontrollida konstruktsioonist väljaulatuvaid osi, nagu käepidemed, ja hinnata, kas need võivad juhusliku kokkupuute korral kahjustada seinu või muid pindu.
Kokkuvõte
Õige laadimiskäru valimine tähendab seadmete ühilduvuse, toitevõimaluste, kaasaskantavuse, turvalisuse ja eelarve tasakaalustamist. Mõelge kogu kasutustsüklile – alates hommikust, kui seadmed on täielikult laetud, kuni järgmise hommikuni, mil need peavad taas kasutamiseks valmis olema.
Enne ostu tasub kohapeal mõõdulindiga üle kontrollida, kuidas laadimiskäru või kapp teie ruumidesse sobitub. Arvestage uste laiuse, lävepakkude ja liftide mõõtmetega, kui kappi tuleb liigutada korruste vahel. Läbimõeldud logistikalahendus ja ergonoomiline disain vähendavad igapäevast ebamugavust ning suurendavad ohutust.
Hea lahendus ühendab intelligentse toitehaldussüsteemi, vaiksed jahutusventilaatorid ja kasutajasõbralikud detailid, näiteks vertikaalse paigutuse ning väljatõmmatavad riiulid, mis muudavad seadmete käsitlemise mugavaks. Tõsiseltvõetavad tootjad pakuvad tavaliselt vähemalt kaheaastast garantiid ning kinnitavad, et varuosi on võimalik tellida mudelitele, mis ei ole vanemad kui viis aastat.
Oluline on arvestada, et laadimiskapid ja -kärud on enamasti tellitavad tooted, mida saab tagastada vaid ilmsete defektide korral. Samuti ei paku paljud edasimüüjad demovõimalusi. Seetõttu tuleks otsus teha teadlikult – hinnates oma organisatsiooni vajadusi ning võrreldes turul pakutavaid võimalusi.
Rohkem infot PowerTechnologies toodete kohta on siin https://oppelabor.ee/tooteomadused/tootja/power-technologies/
Ostukorvis ei ole tooteid.